Koolide külastuse kokkuvõte
Viljandi Kutseõppekeskus
Vaatles Tiit Mauer.
Haridustehnoloog 0,5 kohta ,
lisaks annab matemaatika tunde
Kogu arvutiparki haldab
administraator, kes on ühtlasi IT tugi kasutajatele. Infotahvleid, mis
koridorides on, juhib ka tema.
Kõikides õpperuumides on
Smarttahvel koos lähikuva projektoriga. Õpetaja töökoht on varustatud arvutiga.
Kõigil õpetajatel on lisaks sülearvuti. Paljudes klassides saab kasutada
vastamiseks klikkerite süsteemi.
Arvutiklass Mac arvutitega.
Ühiskasutuses 15 tahvelarvutit.
Viljandi Gümnaasium-
Vaatles Tiit Mauer.
Haridustehnoloog 1,0 kohta
matemaatiku taustaga, õpetab väikese koormusega programmeerimist. Klassides arvuti, dataprojektor
ja dokumendikaamera. Enamikes ruumides valgetahvel ja eno-tahvel. Koolil on arvutiklass ja 100
sülearvutit, neist 50 on õpilaste kasutuses ja 50 õpetajatel. Tahvelarvuteid koolil pole. VOSK
on lubatud ja soositud.
Tallinna Lilleküla Gümnaasium
27. november, kooli külastasid
Üllar Loks - direktor, Anneli Kumar – korraldusjuht ja Reet Rosenberg –
õppejuht.
Väga süsteemne digivahendite
kasutamine kogu koolis. Arengu eestvedaja on haridustehnoloog (0,5 kohta,
inglise keele taustaga)tugev toetus on direktori, õppejuhi ja IT juhi poolt.
Sundi pole aga kogu kollektiiv tuleb hästi kaasa.
IT juht (1,0 kohta)haldab kogu
tehnikat ja võrku. 5. klassis õpetab arvutiõpetust.
WiFi võrk toimib üle kooli.
Õpilaste ja õpetajate võrk on lahus. Igaüks sisenen oma salasõnaga.
Koolis 3 infotelerit koridorides,
infot paneb sinna õppejuht.
VOSK on koolis soositud ja
õpilaste poolt hästi vastuvõetud.
1 arvutiklass 30 kohaline, mida
saab vajadusel pooleks jagada. Hetkel 2 sülearvutite kappi (20-25 arvutit)
ühiskasutuseks, kolmandat komplekteeritakse.
30 i-Pad, mida saab tunniks
broneerida.
Igal õpetajal on sülearvuti,
klassides muidu enamasti arvuteid ei ole.
Aineklassides on dataprojektorid
, 8 Smart-tahvlit (algklassides) ja 7 Pramouthen tahvlit. Paljudes ruumides
dokumendikaamerad. Loodusainetes Vernieri komplektid. Meediavahendeid(diktofon,
kaamera) saab õpilane koolist oma töö jaoks laenutada.
Koolis on läbimõeldud õpilaste
digioskuste arendamine:
1.klassides
programmeeritakse lihtsaid iPad appe
2.klassides
Microsofti programmid Scratch jne. Sealt algab ka tihedam ainete õppimine
arvutiklassides.
3.-4. klass
lihtsamad robootikakomplektidega töö
5. klass õpib
ainsana arvutiõpet võttes kokku algklassides õpitu ja pannes oskused vajalikku
süsteemi
6.-9. klass IT
oskuste arendamine on jagatud erinevate ainete vahel . IT oskused tekivad koos
aineoskustega. 7. klassi loovtöö on tihedalt seotud digioskuste kasutamisega.
Gümnaasiumi
digiõpe on seotud õpilase õppesuunaga (humanitaar, reaal, sport-rekreatsioon).
Õpitakse meedia-, robootika jne programme. Levinud on oma tegevuse
dokumenteerimine ajaveebina. Õpilased osalevad ka õppekava arenduses, näiteks
12. klass 3D printimise töörühmas.
Salme
Põhikool Saaremaal
Salme põhikooli külastasid 11. novembril Reet Rosenberg – õppejuht, Kristi Jalukse – inglise keele õpetaja, Anneli Kumar – korraldusjuht ja Tiit Helm – infojuht.
Päev algas
3.klassi tunnivaatlusega. Toimus eesti
keele tund, kus kasutati palju
digivahendeid. Tund algas õpilase
iseseisva loovtöö näitamisega, kus poiss oli valmis teinud kaks lühikest
animatsiooni. See seondus varem käsitletud teemaga.
Koduse töö
kontrollimine toimus dokumendikaamera vahendusel: ühe õpilase töö kuvati
ekraanile, kus sai ta ise vigu parandada, parandused salvestati digitaalselt.
Teised kontrollisid oma kodutööd selle järgi.
Tund jätkus
tahvelarvutitega. Reeglid olid paigas, sest lapsed teadsid, mida ja kuidas
tegema peavad. Tahvelarvuteid olid õpilased selleks ajaks saanud kasutada üks
kuu. Arvutid ja kõrvaklapid võeti
laadimiskorvist. Õpilased avasid QR-koodi abil virtuaalse töölehe, millel oli
link audiofailile ja küsimused, küsimused olid ka paberkandjal. Õpilased pidid
esmalt kuulama audiofaili läbi ja teistkordsel kuulamisel vastama töölehe
küsimustele. Kahjuks siis kooli wi-fi võrk takerdus ja kõik ei saanud teist
korda faili kuulata ja pidi jätkama tööd raamatu abil. See näitas, et õpetajal
oli plaan B olemas ja töö sai jätkuda. Tund sujus hästi ja ei kaasnenud
segadust wi-fi võrgu katkemise tõttu.
Edasi tutvusime
multimeediaklassi, serveriruumi ja arvutiklassiga.
Multimeediaklassis
oli varasema projektiga hangitud viis iMac arvutit. Seal toimub 1.-3.kl.
meediaring, kus õpitakse tegema videoklippe ja animatsioone, tehtud oli ka
multikapaviljon. Selle käigus kasutatakse digitaalseid kaameraid.
Arvutiklassis
on 17 töökohta ja puutetundlik tahvel. Arvutikohad on kasutatavad iseseisvate
töökohtadena, kuid kõik rakendused (vajalikud programmid) käivitatakse
serverist. Samuti salvestatakse valminud dokumendid serverisse või kasutatakse
pilverakendust.
Kooli juhib väga
aktiivne direktor, kes väga toetab kaasaegse tehnoloogia kasutamist õppetöös ja
kooli korralduses ning on ise eeskujuks nende kasutamisel. Haridustehnoloog
alustas 2010.a. 0,25 kohaga, 2015.a. suurendati 0,5 kohale. Ta on algklasside
õpetaja ja annab ka meediat ja arvutiõpetust. Tema ülesandeks metoodiline abi, kolleegide
toetamine kui ka koolitamine
infotehnoloogiliste vahendite kasutamisel. Paljud õpetajad on sellega kaasa
tulnud, osad alles omandavad neid oskusi. Haridustehnoloogi toetab
arvutispetsialist, kes tegeleb peamiselt riistvara ja arvutivõrgu haldamisega.„Digiajastu“
Salme kooli sai alguse
digidokumentatsiooni tekitamisest, sest
paberi kulu väga suur ja dokumendid ei jõudnud õigeaegselt, kuhu vaja.
Loodi ühtne Google Drive süsteem, kuhu kõik dokumendid virtuaalselt
salvestatakse. Seal tehakse ka ühiseid dokumente, mida paralleelselt saab
täiendada. Loodi kodulehele intraneti võimalus. Kodulehele saavad uudiseid
lisada kõik õpetajad.
Kool paistab
silma aktiivse projektide kirjutamisega,
neid kirjutavad 1 algklasside
õpetaja, 1 vanema astme õpetaja ja direktor. Tänu sellele on koolis palju
huvitavat tehtud ja saadud ringi käia ning kõike seda kajastatakse aktiivselt
digivahenditega kodulehel kui klasside blogides. Sel päeval, kui käisime Salme
koolis, toimus teemanädala raames meestepäeva tähistamine ning vahetundides toimunvates tegevustes kasutas huvijuht digitaalsete abivahenditena nutiseadmeid.
Kokkuvõtvalt
saab öelda, et Salme kool on väga kaasaegne ja kasutab palju digivahendeid.
Suur roll selles on kooli direktoril, kes ise neid võimalusi väga palju
kasutab. Haridustehnoloog on viie aasta jooksul palju ära teinud ja koolis on
väga süsteemne IT-vahendite ja süsteemide kasutamine.